Vask tihke raksatus,
külm kargeks söönud tihedaks kasvanud kasepuu
ja suud andes jäik külmale vindunud,
on torm lükanud tuul tumepilvedesse vasekarva kuu.
Rahu ja raju,
lebada ei saa
niisama sünnitusvaludes,
karjudes ja õhku peoga krabades
väsimust pole väsides
19 jan. 2024
Tartus
****
Vireleva vaikuse viheluses,
sombuses keskpäeva kerges lumega kaetuna
rohelise kevadet ootava vaiba all,
on ootamas suures kiheluses
kevadet, ma nagu juba tunneksin Sind.
Tuttavat lindude laulu hing aimates
kosutab mõtteid põhjatuult vaadates mänd,
ja kaugemal kasepuu kiikuvas tuules
on soe sarnane tuttavlik ind.
Läbi külma akna
kaetud tulpide veel avamata rohekas õis,
uut tuulepuhangut oodates ja taeva mahedaid
ning synk mustreid vadates,
on endas kõik suurem mis näis.
****
(17.Feb.2024)
Nutt nurgas vuhiseb tuul,
akna paistes kuu varjude mustrite sees on puu, ja
oksad mis seistes.
Und vaikides puistab vilin,
keda kuulen on sahinas toas,
teised hingavad magades nohinad suud,
ja see unetu vilin on ikka.
Aeg keerutab rütmilist naginal itta ja
vaikides kõrvas on pinin.
Maalides silmade jõuga on kehas,
kõik loogika vastane ulgudes tirib.
Tume sinise pintsliga suure lõuendi sahin
mentaalne kurbusest rõõmu valmistav kiht.
19 jan.2024
Tartus
****
Miks kiindumus on tulema nii kergelt kange,
kallistab ja hellitab, hoiab visalt kinni hoides oma vange.
Kiiruga kui saabudes rongilt maha astudes,
vaevalt märgates ja tuules justkui sahistab,
pärast pikalt piinlikult südant venitades tõmbab nähtamatult armutuna sange.
Voodisse end visates justkui tahaks langeda ja ärgata
kui soojus on puistand südamesse külmi lumehelbeid hinge.
Kustutada vaid kui kirjutades tahaks neid, ja heidaks külma hange.
25 aug.2024
****